Mielde

Marit Hætta Øverli: jietna
André Ferrari: dearppanasat
Fredrik Gille: dearppanasat
Mikael Nilsson: dearppanasat
Andreas Fliflet: jietna, bássa, sahá
Bjørg Ludvigsen Furnes: guossejietna RV 970

Jienat

1. Inger Ánná (Inger Anne Sara Gaup)
2. Biera Máhtte (Per Mathis Skum)
3. Sielloabbá (Nils Peder Sara/ Karen Anne Buljo)
4. Daja Juoidá (Andreas Fliflet/Isak Samuel Hætta)
5. Muitun Arvii (Andreas Fliflet)
6. Go Sevnnjoda (Andreas Fliflet/Paulus Utsi)
7. Ole Gabriel (Marit Hætta Øverli)
8. Tollevika (Andreas Fliflet)
9. RV 970 (Andreas Fliflet)
10. Indianáoabbá (Marit Hætta Øverli/Karen Anne Buljo)
11. Ruovgga Jievja (Ellen Marit Dunfjeld)

Buot jiena lea Andreas Fliflet heivehan ja áittardan.

1. Inger Ánná Gaup lea boazoeaiggát Mázes eret. Nugo gullo, de lea son oba nana olmmos. Ferrari cuojaha pandeiro-solo, ja Gille tablas bahkkii nággárit dán lávlagii. Fliflet fuobmái muhtun idida, beaivvi manná go ledje ávvudan ahte muhtun bargoguoibmi lei aiddo occa vissui fárren (doppe guossohuvvojedje skohttalas jugástagat), ahte dál lei vuogas áigi seavdnjadeamos jienaid fidnet báddái. Studio gránnjá álggii seammá áiggi láddjet suinniid iezas viesu birra, ja go cájehuvvui ahte láddjenmásiinnas lei sullii seammá jietna-dássi go dán bihtás, namalassii ass-dur, de lei dusse lása rabastit ja deaddilit "record". Láddjenmásiinna namma ii dihttojuvvo.
   
   
2. Biera Máhtte orru Sáccas, suolu mas lea nu cáppa luondu ja dramáhtalas eatnamat. Son birge bures boazodoaluin ja dát luohti govvida su. Fredrik Gille cuojaha mielde. Jietnahámahalli litna sártnuheami ma??il, Gille cuojaha lihtterbeale bruvssaboahtala mas ovdalas lea leamas jugástat mii boahtá muhtun heahpatmeahttun eatnanviidosas fitnodagas.
   
   
3. Sielloabbá lea sielu-guoimmi arktálas vástta. Hearrá Nilsson ciellá (easkkaálgi cielli Fliflet guoimmuha), Gille cuojaha rámmarumbbu ja joraha heaggaváralas vearjju streangageazis oaivvi badjel. Dát dagaha muhtorlágán jiena mii muhtumin gullosta.
   
   
4. Daja Juoidá sániid lea Issát Sámmol Hætta cállán, son orru Guovdageainnus. Rieja lea Andreas Fliflet ráhkadan, ja dat lea báinnahallan muhtun árbevirolas mongola bihttái, "Altai", mii cuojahuvvui Kaustinen álbmotmusihkkafestiválas 1995:s. Mikael Nilsson cuojaha skearru áidna djembe-solo. Dát lávlla ovddastii Finnmárkku áigá vajálduvvan duhátjagilávllagilvvus mii lágiduvvui 1999:s. Dat lei oalle guhkkin eret vuoittus riikkaloahppagilvvus.
   
   
5. Muitun Arvii. Rumbocuojaheaddji Arve Nilsen cuojahii minguin vuosttas geardde min USA-johtimis 1997:s. Vahku mannil go máhcaimet Norgii, gottahalai son muhtun guorbmebiilii E 18:s, ii ge lean alddes makkárge vejolasvuohta hehttet lihkuhisvuoca. Dát bihttá geahccala cájehit sutnje ja su bearrasii gudni. Nilsson ja Gille gilvvohallaba muorrakássaid dearpamiin.
   
   
6. Tollevika riegádii eahpeglamorosa njealjejuvllageassi biillas muhtun nagirkeahtes giddaija Tollevikas Álaheajus. Bárut fierahedje manimus searaideaset fiervvá jorba gedggiide, ja njoammilat doaimmahedje árgabeaivválas daguideaset mearragáttis.
   
   
7. Go Sevnnjoda lea dovddus sámi diktacálli Paulus Utsi dikta. Diktii lea jienaid bidjan ii-nu-hirbmat-dovddus musihkkadahkki Andreas Fliflet. Dikta lea dan morrasa ja ohcaleami birra man sáhttá dovdat – dadjet sii geat dihtet – go ráhkkásis lea guhkkin eret ja veaigi jorrá seavdnjadin. Ferrari, Gille ja Nilsson juogadit láirálihti/rumbbu/tamburiinna-bargguid. Gille maiddái cuojaha beannot-lihtter bruvssaboahtala mas ovdalas lea leamas jugástat mii boahtá muhtun heahpatmeahttun eatnanviidosas fitnodagas.
   
   
8. Ole Gabriel lea Marit Hætta Øverli bárdni, ja dás son juoigá su. Ole Gabriel lea doaimmalas olbmás ja liiko techno-musihkkii. Dadebahábut mis eai lean dárbbaslas neavvut musihka programmeremii, de Gille bijahalai iezas jienain jievzat rumbo-bonjastagaid. Muhtumin son nohkkui áimmus, ja daid báikkiin mii fertiimet bátti veahá jorahastit manos vai son beassá fas doapmalit mielde go lea lasi áimmu njamistan
   
   
9. RV 970 lea riikkageaidnu Kárásjoga ja Gápmasa gaskkas, Gámas lea Suomabealde. Aiddo davábealde Gápmasa lea gaska gokko geaidnu manná seakka hárjjiid mielde. Jos dán geainnu vuojásii davásguvlui vuostebeaivái muhtun mannidis geasseija sullii leaktorájáid mielde, de sáhtásedje mieldálas vustolagat ja mihtolagat dahkat miela dákkár bihtá ráhkadit. Gille cuojaha mielde muorrakássainis, cajoniin, iesgudet láhkái. Fliflet cuojaha bássa, guossesuopmana lávlu Bjørg Ludvigsen Furnes, ja Reidar Skår lea gránnjá láddjenmásiidnii bidjan turbo. Giitu, Christian J. Doppler.
   
   
10. Indianáoappá sániid lea Karen Anne Buljo cállán, ja Øverli gis nuohta. Teaksta máidnu sudno álgoálbmotoappáid amerihká nannámis. Álgoálggus sánit ledje jurddasuvvon vissis olbmui, muhto go dán olbmo duogáza ektui sadde eahpecielggasvuodat, de cuovui Øverli Beethovena ovdamearkka ja dagai dediserema eahpecielgaseabbon. Dearppanascuojaheaddjit derpet juogalágán vuoruid mielde covjjiideaset iesgudet ge táktii, muhto vudolas birokráhtalas ovdarehkenastimiiid vehkiin sii loahpas deaivvadit sihttojuvvon áigái ja báikkis.
    
    
11. Ruovgga Jievja lea báze dearvan-luohti. Dan lea Ellen Marit Dunfjeld dahkan, ja dat lea váttisvuodaid ja morrasa birra go ferte guoddit dakkára mii dahje gii lea leamas olbmo lagas. Øverli juoigá, Fliflet sahe.